András Mészáros: Kapsarullide üles soojendamisest ning eesti ja soome pärisnimede Ungaris hääldamisest

ANDRÁS MÉSZÁROS

Kapsarullide üles soojendamisest

ning eesti ja soome pärisnimede Ungaris hääldamisest

Tunnen rõõmu, et Keeles ja Kirjanduses kirjutati ungari keele viietestkümnendast vokaalist. [1] Aga arvustuse ebatäpsuste tõttu olen juba saatnud autorile juba oma vastuse.

„Väikese nõudliku (ë-lise) häälduse sõnastiku” olen kirjutanud kasutatud teadusliku kirjanduse põhjal (35 pealkirja). Mõtlen üha, et ungari hääldust (see käib ka ungari keele viieteistkümnenda vokaali kohta) peab paremini hooldama. Ungari juhtivate keelekorraldajate suund on sel alal praegu ekslik. Ë (kinnise e) mõõdupuu fikseerimine on võimalik, sest murdeuurija Balogh Lajos’i järgi vahelduvad e ja ë (= eesti ä ja e) ainult 15 protsendis sõnadest. Ka pööramisel ja käänamisel on ë-hääliku kasutus peaaegu reeglipärane (ungari keskkõrge vokaal ë on paralleelne keskkõrgete o– ja ö-ga, näiteks –hoz/-hëz/-höz; ungari madal vokaal e on paralleelne madala vokaaliga a, näiteks –nak/-nek). Ilma treemata tegusõnadel on umbes 20 000 homonüümi, näiteks éltëk ’elate’ ~ éltek ’nad elasid’ (tagavokaalsetes sõnades adtok ’annate’ ~ adtak ’nad andsid’), ja on olemas veel tuhat muud tähtsat või vähem tähtsat homonüümi.

Keeli ainult ühel alal võrrelda on üsna kahtlane. Seda ma ei teegi. Ent mind huvitab, kuidas õpetatakse, harjutatakse eesti koolides häälikute kolme väldet ja esimesele silbile järgnevat palatalisatsiooni. Nimelt öeldakse: eesti keele õppijatel on kõige raskem on hääldada õ-häälikut. Minule tundub, et kõige raskem on häälikute kolme välte tundmine ja hääldamine.

Aastal 1966 otsustati Ungaris kirjutada Ungari keele hääldamise käsiraamat. 1992. aastal ilmus selle ungari häälikute liitumist käsitlev osa (autor Elekfi László). Kogu teos ei ole veel ilmunud! Küll on ilmunudLászló Fekete ungari häälduse sõnaraamat „Magyar kiejtési szótár” (1992), aga sellest puudub enamik ë-lisi sõnu. Muuseas pakub sõnaraamat pakub paljudele sõnadest kaht või nelja hääldusvarianti, aga näiteks sõnal nemesszívűség (umbes ’õilsameelsus’) on kaksteist hääldusvarianti.

Kinnise ë täielik eemaldamine on võimatu ka keeleajaloo pärast: see on ju soome-ugri pärand. [2] Kas ei oleks parem teha rohkem ungari häälduse (ja kinnise ë) asjus? On olemas ungari kõnekäänd: „Mida rohkem kapsarulle üles soojendatakse, seda paremini need maitsevad”.

Juba üle aasta (novembrist 1999) tegeleb Bárczi Géza Kiejtési Alapítvány (Bár-czi Géza Häälduse Fond) kinnise ë ja ilusa ungari hääldusega. Oleme avaldanud Gyula Paczolay uusima teose „1000 ungari vanasõna ja kõnekäändu – inglise, eesti, soome ja saksa tõlgetega”. Nüüd järgneb kirjandusteadlase Géza Bodolaya luulevalik (1526–1919).

Tamás Magay toimetatud suurepärane „Võõrnimede hääldamissõnaraamat” (Idegen nevek kiejtési szótára) on ilmunud 1974. aastal. Selle 25-keelses sõnavaras on väga palju soome nimesid (ja õiges ë-lise transkriptsioonis, nt Järnefelt = jernëfëlt). Kahjuks leidsin eesti pärisnimesid vaid järgnevaid seitse (neis on kolm viga!): Kalevipoeg (észt) kålëvipoeg, Müürisepp (észt) müjriszëpp, Smuul (észt) szmúl, Tallin [?!] (SZU) tållin [?!], Tammsaare (észt) tåmszárë, Tuglas (észt) tuglåsz, Vilde (észt) vilde [?!] (å = illabiaalne a). Tallinna nime kõrvale on lisatud lühend SZ (= NL) arvatavasti geograafilistel ja poliitilistel põhjustel, nimelt NSVL-i tookordse kaardi järgi. Juba olen kirjutanud Budapesti ülikooli uuele sõnaraamatute toimkonnale, mille juhataja on Tamás Magay, kinnise ë ja Tallinna asjus. Loodan, et uuel aastatuhandel hääldatakse õigesti nii Mika Häkkinen (hekkinën, mitte hekkinen ) kui ka Tallinn.

Mészáros András

[1] Vt. S. Liivak, Ungari keele viieteiskümnenda vokaali sõnastik. – Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 444–447.

[2] Vt nt: G. Bereczki, A magyar nyelv finnugor alapjai. Budapest, 1996 (= Ungari keele soome-ugrid alused. Esimene trükk: 1996.)

On ilmunud: Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 204.

 ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

 Ilmumata jäänud tähtis tabel ungari keele vokaalidest

 Tabel Géza Bodolay Felvetettem, de elég-e ez? pealkirjaga uurimusest. (Vasi Szemle, 1978/4.)

© 2011-2024 – kiejtes.hu